Hammaste krigistamine: Millised on põhjused ja tagajärjed?

Hammaste krigistamine, tuntud ka kui bruksism, on seisund, kus inimene surub või hõõrub oma hambaid kokku, sageli alateadlikult. Kuigi seda võib esineda nii päeval kui ka öösel, on probleemiks peamiselt uneaegne hammaste krigistamine. See võib põhjustada erinevaid terviseprobleeme, sealhulgas valu, hammaste kahjustusi ja isegi unehäireid. Paljud inimesed ei ole teadlikud, et nad krigistavad hambaid, kuni ilmnevad tõsisemad sümptomid, nagu hammaste kulumine või lõualuu valu.

Hammaste krigistamine

Hammaste krigistamine on levinud probleem, mis võib tekkida mitmel põhjusel. Sageli jääb see märkamatuks, kuni ilmnevad esimesed tagajärjed, nagu hammaste kulumine või lõualuu valu. Bruksism võib mõjutada kõiki vanuserühmi ja esineda nii lastel kui täiskasvanutel.

Mis on hammaste krigistamine? Bruksism tähendab hambaid kokkusurumist või hõõrumist, mis põhjustab hammastele ja igemetele liigset survet. Kui seda ei ravita, võib krigistamine põhjustada pikaajalisi kahjustusi hammaskudele ja lõualuule.

Hammaste krigistamise tüübid

On kaks peamist tüüpi hammaste krigistamist:

• • Öine krigistamine – esineb magamise ajal ja sageli on inimene sellest ise teadlik ainult siis, kui partner või hambaarst juhib sellele tähelepanu.

• • Päevane krigistamine – tavaliselt seotud stressi või ärevusega, kus inimene pingutab lõualihaseid ja hõõrub hambaid kokku teadlikult või alateadlikult.

Hammaste krigistamise levinumad põhjused

Hammaste krigistamine võib olla põhjustatud mitmest tegurist. Kõige sagedamini on selle põhjuseks:

• • Stress ja ärevus – Pidev närviline pinge ja stress võivad viia hammaste kokkusurumiseni, eriti öösel. Üks uus stressifaktor, mida seostatakse bruksismiga on hasartmängud nagu spordiennustus, kasiinod, pokker. Pidev mure kaotuste pärast või hasartmängude sõltuvus võib süvendada stressi ja suurendada hammaste krigistamise riski.

• • Unepuudus – Kehv uni võib põhjustada kehalisi ja vaimseid probleeme, mis süvendavad bruksismi.

• • Vale hambumus – Kui hambad ei ole korralikult joondatud, võib see põhjustada krigistamist.

• • Suitsetamine ja kofeiin – Mõned uuringud on näidanud, et suitsetamine ja liigne kofeiini tarbimine võivad suurendada hammaste krigistamise riski.

Geneetilised ja psühholoogilised tegurid

Mõnikord on hammaste krigistamine pärilik. Kui peres on esinenud bruksismi, on tõenäoline, et ka järeltulijad võivad seda kogeda. Psühholoogilised tegurid, nagu emotsionaalsed traumad või ärevushäired, võivad samuti suurendada krigistamise riski.

Hammaste krigistamine ja närvisüsteem

Bruksism on sageli seotud autonoomse närvisüsteemi häiretega. Uuringud näitavad, et närvisüsteemi düsregulatsioon võib mõjutada lihaste pingutamist ja lõdvestamist, mis võib põhjustada hammaste krigistamist. Närvisüsteemi ebaõige toimimine võib raskendada lihaste lõõgastumist, mis omakorda põhjustab tahtmatut hammaste kokkusurumist ja hõõrumist.

Sümptomid ja märgid hammaste krigistamisest

Mõned kõige levinumad sümptomid, mida inimene võib kogeda, hõlmavad järgmist:

• • Peavalud – Pingepeavalud on tihti seotud hammaste krigistamisega.

• • Lõualuu valu – Püsiv või perioodiline valu lõualuus, eriti hommikuti, on tavaline märk öisest krigistamisest.

• • Hammaste kulumine – Hambad võivad hakata kuluma kiiremini kui tavaliselt, muutudes tundlikuks ja nõrgemaks.

• • Tundlikkus – Liigne hammaste hõõrumine võib viia suurenenud tundlikkuseni, eriti kuuma ja külma toidu puhul.

Diagnostilised meetodid

Hammaste krigistamine ei ole alati kohe märgatav, kuid hambaarst võib seda tuvastada rutiinse kontrolli käigus. Lisaks võivad ka spetsiaalsed seadmed, nagu uneuuringud, aidata diagnoosida öist bruksismi. Hambaarstid kasutavad sageli spetsiaalseid suukaitseid, et jälgida, kas hambad on kahjustatud krigistamise tõttu. Vajadusel võib arst soovitada täiendavaid uuringuid, näiteks öösel tehtavat uneuuringut.

Hammaste krigistamise võimalikud tagajärjed

Krigistamise tagajärjed võivad olla tõsised, kui seda ei ravita õigel ajal:

• • Hammaskahjustused – Liigne kokkusurumine võib kulutada hambapinnad, tekitada pragusid ja viia krooniliste probleemideni.

• • Igemeprobleemid – Bruksism võib põhjustada igemepõletikku ja isegi igemete taandumist.

• • Unehäired – Öine krigistamine võib häirida une kvaliteeti ja vida unepuuduseni.

Lõualuu probleemid ja temporomandibulaarne düsfunktsioon (TMD)

Temporomandibulaarne düsfunktsioon (TMD) on haigus, mis mõjutab lõualiigest ja võib põhjustada tugevat valu, eriti kui inimene kannatab bruksismi all. Lõualiigesed võivad muutuda põletikuliseks ja liikumine võib muutuda valulikuks. Pikaajaline hammaste krigistamine võib põhjustada liigese degeneratsiooni, mis muudab lõua liigutamise raskeks ja valulikuks.

Hammaste kulumise ennetamine

Hammaste kaitsmine on oluline, et vältida pikaajalisi kahjustusi. Mõned meetodid, mida kasutatakse hammaste kaitsmiseks, hõlmavad:

• • Öökaitsed – Need on spetsiaalsed seadmed, mida kantakse öösel, et kaitsta hambaid kokkusurumise ja hõõrumise eest.

• • Lõualuudele toetavad lahendused – Need võivad aidata hoida lõualuu õigel positsioonil ja vähendada lihaspinget.

• • Regulaarne hambaarsti külastamine – Rutiinsed kontrollid aitavad avastada hammaste kulumist varakult ja takistada edasisi kahjustusi.

Ravi ja lahendused hammaste krigistamisele

Hammaste krigistamise raviks on mitmeid lahendusi, sõltuvalt probleemi tõsidusest:

• • Öökaitsed – Need on peamised vahendid, mida kasutatakse öise krigistamise korral hammaste kaitsmiseks.

• • Lõõgastustehnikad – Stressi vähendamine lõõgastustehnikate, nagu meditatsioon, jooga või hingamisharjutused, abil võib vähendada bruksismi raskust. Kuna stress on peamine faktor, võivad sellised tegevused pakkuda pikaajalist leevendust.

• • Meditsiinilised meetodid – Mõnel juhul võib arst välja kirjutada ravimeid, mis aitavad lihaseid lõdvestada ja vähendada hammaste kokkusurumist öösel.

Roll hambaravi ja ortodontia ravi juures

Hambaravi mängib olulist rolli bruksismi ravis ja selle mõju vähendamisel. Ortodontilised lahendused võivad aidata parandada hambumust, mis võib vähendada hammaste krigistamist. Hambaarst võib samuti soovitada suukaitseid või muid seadmeid, mis takistavad hammaste kahjustamist öise krigistamise ajal.

Alternatiivsed lähenemised

Mõned alternatiivsed meetodid, mida kasutatakse hammaste krigistamise leevendamiseks, hõlmavad:

• • Füsioteraapia – Lõualuu ja kaela piirkonna füsioteraapia võib aidata lõdvestada pinges lihaseid, mis on seotud hammaste krigistamisega.

• • Nõelravi – Nõelravi on traditsiooniline meetod, mida kasutatakse lihaspinge ja stressi vähendamiseks, mis võivad soodustada bruksismi.

• • Jooga ja meditatsioon – Jooga ja meditatsioon võivad aidata vähendada üldist stressitaset, mis on üks peamisi krigistamise põhjuseid.

Elustiili muutused hammaste krigistamise leevendamiseks

Teatud elustiili muutused võivad aidata leevendada hammaste krigistamist ja selle tagajärgi. Mõned soovitatavad muutused hõlmavad:

• • Stressi vähendamine – Pingeliste olukordade vältimine või nende rahulik lahendamine on oluline. Lõõgastusmeetodid, nagu regulaarne füüsiline aktiivsus, jooga või meditatsioon, aitavad vähendada üldist stressitaset.

• • Piisav uni – Kvaliteetne uni on oluline uneaegse bruksismi vähendamiseks. Piisav uni aitab kehal ja vaimul taastuda, vähendades lihaspinget ja stressi.

• • Dieet – Kofeiini ja alkoholi tarbimise vähendamine võib aidata vähendada hammaste krigistamist, kuna mõlemad võivad suurendada lihaspinget ja ärevust, mis soodustavad bruksismi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas hammaste krigistamine võib lõppeda iseenesest?

Hammaste krigistamine võib ajutiselt kaduda, kuid sageli vajab see ravi või elustiili muutusi, et vältida pikaajalisi kahjustusi.

Kas lapsed krigistavad ka hambaid?

Jah, paljud lapsed kogevad hammaste krigistamist, kuid nad võivad sellest välja kasvada. Kui krigistamine jätkub täiskasvanueas, võib see vajada ravi.

Kuidas ma tean, et krigistan hambaid öösel?

Sageli juhib sellele tähelepanu hambaarst või partner, kes kuuleb krigistamist. Samuti võivad märgid hõlmata hommikust lõualuu valu, peavalusid ja hammaste tundlikkust.

Kas öökaitse aitab?

Jah, öökaitse võib aidata kaitsta hambaid ja vähendada survet lõualiigestele, mis omakorda võib vähendada bruksismi negatiivseid mõjusid.

Kas bruksismi saab ravida?

Kuigi täielikku ravi ei pruugi alati olla, saab sümptomeid ja tagajärgi tõhusalt hallata läbi erinevate meetodite, nagu öökaitsed, lõõgastustehnikad ja meditsiinilised lahendused.

Mis juhtub, kui hammaste krigistamist ei ravita?

Pikaajaliselt võib hammaste krigistamine põhjustada hammaste kulumist, tundlikkust, lõualuu probleeme ja unehäireid. Ilma ravita võib see kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, nagu krooniline valu ja hammaste kahjustused.